Võlgade tasumata jätmine võib viia keeruliste olukordadeni, kus võlausaldaja võib hakata võlgnikku ähvardama. Kas selline käitumine on seaduslik? Mida teha, kui sind ähvardatakse ja kuidas oma õigusi kaitsta?
Selles artiklis vaatleme võlausaldajate õigusi ja kohustusi, kuidas seadus kaitseb võlgnikku ning milliseid samme tuleks astuda, kui tunned, et oled sattunud ebaõiglase surve alla.
1. Kas võlausaldajal on õigus sind ähvardada?
📌 Ei. Võlausaldajal ei ole õigust võlgnikku ähvardada ega psühholoogilist survet avaldada. Võla sissenõudmine peab toimuma seaduslikul ja eetilisel viisil.
✅ Seadusega lubatud võlgade sissenõudmise viisid:
✔ Võlausaldaja võib saata meeldetuletusi ja nõudeid.
✔ Võib alustada ametlikku võlanõuet (inkasso, kohtumenetlus).
✔ Võib võtta ühendust kohtutäituriga, kui võlg on kohtulahendiga kinnitatud.
❌ Keelatud tegevused võla sissenõudmisel:
🚫 Füüsiline või vaimne ähvardamine.
🚫 Ebaseaduslikud või alusetud süüdistused.
🚫 Pereliikmetele või tööandjale survet avaldamine.
🚫 Võlgade meeldetuletamine öisel ajal või liiga sagedane helistamine.
🚫 Valeandmete esitamine (näiteks, et võlg on suurem kui tegelikult).
💡 Näide:
Kui võlausaldaja helistab sulle pidevalt, ähvardab sind politsei või vanglaga, siis on see seadusevastane ja sul on õigus sellele vastu seista.
2. Mida teha, kui võlausaldaja ähvardab?
📌 Kui sind ähvardatakse, tuleb tegutseda rahulikult ja juriidiliselt õigesti, et vältida olukorra halvenemist.
✅ Praktilised sammud ähvarduste korral:
- Ära allu paanikale – ähvardused on tihti mõeldud hirmutamiseks, kuid paljud neist pole seaduslikud ega reaalselt teostatavad.
- Salvesta ja dokumenteeri – kui saad ähvardavaid kirju või kõnesid, salvesta need ja pea arvestust kuupäevade ning sisu kohta.
- Uuri oma õigusi – võta ühendust võlanõustajaga või juristiga, et teada, kuidas seadus sind kaitseb.
- Teavita vastavaid ametiasutusi – kui ähvardused on tõsised, võid pöörduda politsei, tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole.
- Võta ühendust võlausaldajaga kirjalikult – kui võlg on tõesti olemas, küsi ametlikku selgitust ja palu kokkuleppe võimalust.
💡 Näide:
Kui võlausaldaja helistab sulle iga päev ja solvab sind, kirjuta talle ametlik kiri, et suhtlus toimuks ainult kirjalikult ning vajadusel teavita ametiasutusi.
3. Millal pöörduda politsei poole?
📌 Kui võlausaldaja ähvardab füüsilise vägivallaga või kasutab ebaseaduslikke meetodeid, on vaja pöörduda politsei poole.
✅ Politsei poole peaks pöörduma, kui:
✔ Saad surma- või vägivallaähvardusi.
✔ Keegi ilmub sinu ukse taha ähvardavalt käituma.
✔ Võlausaldaja ähvardab sind või su pereliikmeid ebaseaduslike meetmetega.
✔ Keegi üritab sind petta või väljapressida võla sissenõudmise ettekäändel.
💡 Näide:
Kui võlausaldaja ütleb, et „Kui sa homme raha ei maksa, siis sa kahetsed seda tõsiselt”, võib see olla seadusevastane ähvardus ja sul on õigus pöörduda politsei poole.
4. Kuidas lahendada võlgadega seotud probleemid seaduslikul viisil?
📌 Kui sul on võlgnevus, on oluline seda lahendada õiguslikul ja korralikul viisil.
✅ Seaduslikud lahendused võlgade tasumiseks:
✔ Maksegraafiku kokkulepe – paljud võlausaldajad on nõus paindlikuma maksegraafikuga.
✔ Võlanõustaja abi – spetsialistid aitavad leida parima lahenduse võlgade tagasimaksmiseks.
✔ Laenu refinantseerimine – uue ja soodsama laenu abil saab maksta vanad võlad ära.
✔ Maksepuhkus – mõned laenuandjad pakuvad ajutist maksepuhkust, kui oled sattunud raskustesse.
✔ Kohtusse pöördumine – kui võlausaldaja käitub ebaseaduslikult, võib olla vajalik juriidiline abi.
💡 Näide:
Kui oled kaotanud töö ja ei suuda laenumakseid teha, võta ühendust pangaga ja küsi maksepuhkust, selle asemel et ignoreerida probleem.
5. Mida teha, kui ähvardusi saadab inkasso või kohtutäitur?
📌 Inkassofirmad ja kohtutäiturid tegutsevad seaduse raames, kuid ka nende tegevusel on piirangud.
✅ Kui inkassofirma saadab ähvardusi:
✔ Tea, et inkassofirma ei saa sind ise kohtusse kaevata – selleks peab võlausaldaja ise kohtusse pöörduma.
✔ Inkassofirma võib suhelda sinuga kirjalikult, kuid ei tohi sind ähvardada ega sind pidevalt tülitada.
✔ Kui inkassofirma esitab ebamõistlikke nõudmisi, võid pöörduda tarbijakaitseameti poole.
✅ Kui kohtutäitur võtab ühendust:
✔ Kui kohus on teinud otsuse sinu võlgnevuse kohta, võib kohtutäitur hakata vara arestima.
✔ Sul on siiski õigus vaidlustada kohtutäituri tegevus ja küsida seaduslikku selgitust.
✔ Kui su sissetulek on miinimumpalga lähedal, võib kohtutäituril olla piirangud, kui palju ta võib su sissetulekust kinni pidada.
💡 Näide:
Kui inkassofirma saadab sulle iga päev e-kirju ja ähvardab kohtuga, kuid sul pole ametlikku kohtumenetlust, ei pea sa nende ähvardustele alluma.
6. Kokkuvõte – kuidas kaitsta end võlausaldaja ähvarduste eest?
📌 Võlausaldajad peavad tegutsema seaduse piires ja neil pole õigust võlgnikke ähvardada ega ebaseaduslikke meetodeid kasutada.
📌 Kui võlausaldaja ähvardab sind:
✔ Ära allu hirmutamisele – jää rahulikuks ja dokumenteeri ähvardused.
✔ Uuri oma seaduslikke õigusi – võlanõustajad ja juristid saavad aidata.
✔ Salvesta ja tõenda – kirjad, kõned ja sõnumid võivad olla tõendusmaterjaliks.
✔ Kui ähvardused muutuvad tõsiseks, pöördu politsei poole.
✔ Kui võlg on tõeline, otsi seaduslikke lahendusi, nagu maksegraafik või võlanõustamine.
📢 Lõppsõna:
Võlgade olemasolu ei anna võlausaldajale õigust sind ähvardada või seadust rikkuda. Kui oled sattunud keerulisse olukorda, otsi abi ja tegutse seaduslikult, et leida parim lahendus. ⚖️💰
