Laenud eraisikute vahel: laenamine perekonnale ja sÔpradele ning teistele eraisikutele.

Laenud eraisikute vahel: laenamine perekonnale ja sÔpradele ning teistele eraisikutele.
Hinnang: 4.5 (89.33%) 135 hÀÀlt

LÀhedastele laenu andmine on sageli halb mÔte, sest see seab ohtu inimestevahelised suhted. Aga kui keegi, keda sa armastad, on tÔsises kitsikuses ja sul on vÔimalus teda aidata, vÔib olla vÔimatu öelda ei. Mida siis teha?

Üks asi mida kindlasti mitte teha on laenata heas usus ning lootuses raha pĂ€rast tagasi saada. Samuti nagu tĂ€iesti vÔÔrastele laenamisel, peab ka oma pere ja sĂ”pradega laenutingimused ja tagasimakse graafiku tĂ€pselt paika panema. Seni kuni sina ja su raha on kaitstud, on lĂ€hedastele raha laenamine tehtav – isegi kui see ei ole soovitatav.

Kuidas lÀhedastele raha laenata?

Kui mĂ”ni lĂ€hedane inimene palub sul oma raske vaevaga teenitud raha talla anda, vĂ”ta endale aega vastuse kaalumiseks. KĂŒsi, milliseid teisi vĂ”imalusi on ta pĂŒĂŒdnud raha hankimiseks kasutada. VĂ”imalik, et sinu lĂ€hedane on suurtes vĂ”lgades ja ei saa vĂ”tta traditsioonilist pangalaenu vĂ”i kasutada kaasaegseid ĂŒhisrahastuse vĂ”imalusi eraisikult-eraisikule laenamiseks. Siiski, kĂŒsima peab ning tasub ja peab olema selge, et talle laenu andes nĂ”uad tĂ€ielikku ĂŒlevaadet inimese rahalisest seisust.

MĂ”tle jĂ€rgnevale ĂŒheksale nipile, et sĂ”pradele, perele, tuttavatele jt eraisikutele raha laenamine lĂ€heks vĂ”imalikult lihtsalt ja stressivabalt:

1. Tegele ainult sularahaga.

Kui mĂ”ni pereliige soovib avada sinu nimel endale isiklikuks kasutamiseks krediitkaarti vĂ”i palub sinult mĂ”nele laenule kĂ€endust, heida see plaan kĂ€hku meelest. Ära pane kunagi end olukorda, kus kellegi teise teod vĂ”ivad mĂ”jutada sinu vĂ”imalust tulevikus laenu saada. Sularaha saad sa kontrollida ning selle vĂ€lja laenamine ei mĂ”juta pankade silmis otseselt sinu finantskĂ€itumist. Arvelda lĂ€hedaste- ning teiste eraisikutega ainult sularahas vĂ”i keeldu viisakalt.

2. Laena ainult nii palju kui saad endale lubada.

Nagu ka Ă”nnemĂ€ngus, ei tohi laenamisel perele vĂ”i sĂ”pradele panustada rohkem kui ollakse valmis kaotama. Kuna on olemas tĂ”enĂ€osus, et raha ei maksta kunagi tagasi, pead otsustama, kas oled valmis vĂ”la unustama, et pÀÀsta isiklikud suhted – seega, kui nĂ€iteks 5000 eurot vĂ”ib sind majanduslikult murda, Ă€ra laena seda vĂ€lja.

Isegi parimate soovidega lĂ€hedased vĂ”ivad rasketel aegadel ebaĂ”nnestuda ning pankrotistuda. KĂŒsi endalt, kas oled valmis selle riski vĂ”tma. Kui ei, Ă€ra anna laenu.

3. MÔtle tagajÀrgedele.

Ühele pereliikmele raha laenates mĂ”jutad sa ka teisi lĂ€hedasi. Lubades ĂŒhel liikmel laenata ja teisel mitte, vĂ”ib see lĂŒĂŒa teie suhtesse kiilu. Teised perekonna liikmed vĂ”ivad nĂ€ha soosivat suhtumist. MĂ”tle hoolikalt, mis tundeid laen teistes tekitada vĂ”ib.

Kui sa oled lapsevanem, kes kaalub lapsele raha laenamist, vÔib olla hea mÔte kutsuda kokku perekonna koosolek ja arutada tÀpsemaid detaile avatult. Siis ei tunne teised lapsed end vÀljajÀetult ja ei satu otsusest segadusse.

4. Saa tĂ€ielik ĂŒlevaade.

Kuigi vĂ”id olla mures, et vĂ”id lĂ€hedast solvata, pead teadma, kuhu su raha tĂ€pselt lĂ€heb, kui oled otsustamas laenamise otstarbekuse ĂŒle. Pank ei annaks kunagi pimesi laenu, teadmata, mis eesmĂ€rgil seda kasutatakse ning samuti peaks kĂ€ituma ka sina.

Juhul kui pereliige solvub, vĂ”ta seda kui ohumĂ€rki, et tegemist on tehinguga, milles sa ei peaks osalema. Saades rohkem infot, uuri lĂ€hemalt! NĂ€iteks kui sĂ”ber kĂŒsib raha korteri sissemaksuks, mine uuri pakkumist ja jĂ”ua selgusele, kui suurt mĂ”ju ajavaldab sinupoolne panus tehtavale tehingule. Enne lĂ”pliku otsuse tegemist mĂ”tle hoolikalt kĂ”ikidele detailidele.

5. KĂ”igilt eraisikutelt peaks kĂŒsima laenu pealt intressi.

Intressi kĂŒsimine pereliikmelt vĂ”i sĂ”bralt vĂ”ib tunduda ebavajalik, kuid see on kĂ”ige Ă”iglasem viis enese kaitmiseks finantsvaraga riskimisel. Lisaks innustab Ă”iglane intress pereliiget laenu Ă”igeaegselt tagasi maksma.

6. Arutage tingimusi.

SĂ”pradega vĂ”i perega rahast rÀÀkimine vĂ”ib olla ebamugav, eriti kui olete olukorras, kus saate laenu anda. Kuid silma kinni pigistamine vĂ”ib viia kaotusteni teie mĂ”lema jaoks. JĂ”udke selgusele tĂ€pses laenusummas, intressimÀÀras, tagasimakse graafikus ja viivistes enne kui raha ĂŒle annad. Koheselt kĂ”igist tingimustest avatult rÀÀkimine aitab vĂ€ltida vĂ”malust tulevaseks miskommunikatsiooniks vĂ”i segaduseks.

7. SÔlmige eraisikute laenuleping.

Kuigi ka suusĂ”naline leping on kehtiv, on siiski tegemist vaid sĂ”naga sĂ”na vastu ja isegi kui sa usaldad oma lĂ€hedast kokkulepitud tingimustel, vĂ”id ilma paberil vĂ”i digitaalsel kujul sĂ”lmitud eraisikutevahelise laenulepinguta hiljem ootamatult kĂŒlma duĆĄĆĄi osaliseks saada.

MĂ”lema poole poolt allkirjastatud eraisikute laenuleping on ĂŒhtlasi hea tööriist arusaamatuste vĂ€ltimiseks. Juhul kui peaksid andma asjadele kunagi juriidilise kĂ€igu, on kehtiv leping kohtus raudkindel. See kaitseb sind kĂ”vasti rohkem kui pelgalt ĂŒks kĂ€epigistus iial tagada vĂ”iks.

8. Valmistu halvimaks stsenaariumiks.

Kuigi laenutingimuste arutamine vĂ”ib olla juba piisavalt ebamugav, peab siiski kaaluma ka halvimaid stsenaariume. Istuge ja rÀÀkide sellest, mis juhtub, kui su lĂ€hedane jÀÀb maksetega hiljaks vĂ”i ei maksa sulle ĂŒldse tagasi. RÀÀkige tegevuskavast, olgu selleks kas viiviste mÀÀramine, inkasso vĂ”i kohtumenetlus. See mÀÀrab Ă€risuhte standardi, nii et te mĂ”lemad olete kursis, mis juhtub kui tehing lĂ€heb hapuks. Kuigi see vĂ”ib teha haiget tunnetele, peaks see kĂ”rvaldama kĂ”ik ĂŒllatused, juhul kui laenaja lĂ”puks suurde auku satub.

9. Distantseeru end.

Üks suurimaid vigu, mida sĂ”pradele vĂ”i perele raha laenates teha saad, on hiljem selle inimese kulude mikromanageerimine. PĂ€rast kokkulepet ja lepingu sĂ”lmimist ei ole laenatud raha enam sinu kontrolli all. Liigne agarus inimese rahaasjade kontrollimisel toob ainult probleeme. Distantseeru end ja keskendu tagasimaksetele, mitte sellele, kuidas raha kulutatakse.

Millal öelda ei?

Kui sa ei tunne end laenuandja-laenuvĂ”tja suhtes mugavalt, vĂ”ib olla sinu parimas huvides lĂ€hedase laenutaotluse tagasilĂŒkkamine. Rahal kipub olema tĂ”sine jĂ”ud, mis purustab sĂ”prussuhteid ja isegi perekondi. Usalda oma instinkte ja lihtsalt keeldu kui sa ei soovi laenata. VĂ”ib-olla saad inimest muul viisil aidata: anda talle natukene sularaha, osta toidukaupu vĂ”i pakkuda lisatööd vms vĂ”imalust teenimiseks – kaks pead on ikka kaks pead.

LÔppsÔna

Kas perele vĂ”i sĂ”pradele raha laenamine on parim finantsotsus, mida sa teha vĂ”id? Ilmselt mitte. Aga rahaasjad kĂ”rvale jĂ€ttes, peab vahel lĂ€hedasi aitama. Kui sa tĂ”esti pead laenu andma kellelegi, kes on sulle kallis, siis tee seda oma peaga, mitte sĂŒdamega. Liialt usaldav ja andestav olemine vĂ”ib olla imetlusvÀÀrne, kuid vĂ”ib viia ka olukorrani, kus sind kasutatakse Ă€ra, isegi inimeste poolt, kellel on parimad kavatsused.

Tee vajalik eeltöö, valmistu halvimaks ja pĂŒĂŒa inimestevahelised suhted hoida vĂ”imalikult stabiilsena, et laenamine oleks mĂ”lemale poolele positiivne kogemus.